Kuidas riputada 60 × 70 cm lõuendit

Enne puurimist: mida vajate

Selle suurusega lõuendi riputamine on pooletunnine töö ühele või kahele inimesele. Hoidke käepärast:

• mõõdulint, pliiats ja lood (sobib ka telefoni loodirakendus);
• maalriteip, et teha märgid seina kriimustamata;
• trell, kui sein on tellistest või betoonist, ning seina tüübile sobivad tüüblid;
• kaks konksu või kruvi ühe asemel: lõuend püsib stabiilsemalt ja otsemalt;
• kaablite ja torude detektor või vähemalt ettevaatus pistikupesade ja lülitite kohal, kus tavaliselt kulgevad juhtmed.

Õige kõrgus: keskkoht umbes 150 cm

Muuseumid ja galeriid riputavad teosed nii, et nende keskkoht jääks seisva inimese silmade kõrgusele, 145–155 cm põrandast. 60 cm kõrguse lõuendi puhul tähendab see, et alumine serv jääb umbes 120 cm ja ülemine serv umbes 180 cm kõrgusele.

Siin on üks oluline erand: diivani, kummuti või voodi kohal on lähtepunktiks mööbliese. Jätke mööbli ülaosa ja lõuendi alumise serva vahele 20–25 cm. Kui vahe on suurem, näib maal hõljuvat, tervikust eemal; kui väiksem, jääb see kitsaks ning võib saada pihta peadest ja patjadest.

Kui riputate kaks lõuendit kõrvuti, joondage need keskkoha järgi samale kõrgusele, jätke vahele 8–10 cm ja käsitlege paari ühe teosena: rühma keskkoht jääb kohakuti diivani keskkohaga.

Vaadake, kuidas lõuend tagant kinnitub

Enne kui seinale midagi märgite, pöörake lõuend ümber ja vaadake, mis on selle tagaküljel: pingul traat, kaks rõngast või ainult puidust alusraam, millele lõuend on pingutatud. Sellest sõltub, kuhu konksud panna.

• Traadiga: tõmmake traat ülespoole pingule ja mõõtke kaugus traadi kõrgeimast punktist lõuendi ülaservani. Konksud tulevad täpselt selle võrra allapoole seinale märgitud ülaservast.
• Rõngastega või ainult alusraamiga: mõõtke rõngaste vahekaugus (või valige alusraami ülemisel liistul kaks punkti, kummastki servast umbes veerandi laiuse kaugusel) ja kandke see loodi abil seinale.

Kui te pole kindel, kuidas teie teos on riputamiseks ette valmistatud, küsige meilt enne selle kättesaamist: ütleme, mida võite eest leida.

Tellis- või betoonsein

See on kõige lihtsam sein. Puurige kivipuuriga, mille läbimõõt on märgitud tüüblite pakendil, pange auku tavaline plasttüübel ja keerake sisse kruvi või spetsiaalne pildikonks. Selle suurusega lõuendi jaoks piisab kahest kinnituspunktist 6 mm tüüblitega rohke varuga. Imege tolm puurimise ajal tolmuimejaga kokku, siis jääb töö puhtaks.

Kipsplaatsein

Kipsplaatsein kõlab õõnsalt, kui sellele sõrmenukkidega koputada. Tavaline nael sellises seinas hästi ei pea. Kasutage õõnesseinte tüübleid: metallist laienevaid kipsplaaditüübleid, mis avanevad plaadi taga, või keermega kipsitüübleid, mis keeratakse otse plaati. Valige mudel, mille pakendil märgitud kandevõime on teose kaalust tunduvalt suurem.

Kui leiate karkassi posti (metall- või puitprofiili plaadi taga), võite ühe kinnituspunkti sinna teha, kuid see pole kohustuslik. Vältige kleepuvaid konkse: aja jooksul võivad need raskuse ja temperatuurimuutuste tõttu lahti tulla.

Riputage ja seadke otseks

Kui mõlemad kinnituspunktid on paigas, riputage lõuend üles, asetage lood alusraami peale ja seadke lõuend ettevaatlikult otseks, hoides seda külgedest, mitte kunagi eestpoolt: reljeefset maali, lehti või muid pealekantud elemente ei tohi suruda. Kaks väikest isekleepuvat summutit tagaküljel alumistes nurkades kaitsevad seina ja aitavad lõuendil otse püsida.

Lõpuks astuge kolm-neli sammu tagasi ja vaadake teost sealt, kust te seda iga päev näete. Kui seda on vaja tõsta või langetada, tehke seda kohe. Seejärel, et teos kaua kestaks, lugege juhendit Kuidas hoolitseda lakitud akrüülmaali eest.